Sõõriku ja hälviku seiklused

Ebareaalne. Kirjutasime viimati Marokost, eelmise aasta veebruaris 🤯 Lugedes viimast postitust, tulevad tänagi meelde Sahhaara kuumus, sillerdav ookean ja Marrakechi öised lõhnad.. olen saanud palju pahandada, et jätsin kõik justkui õhku rippuma ja ootele.. kuidas nad siis koju said? Kas kodutee läks viperusteta? Kõik läks hästi! Lubasin kirjutada veel imelisest Sevillast, mis kostitas meid keset…

Parkimisjumal on meile jälle naeratanud ja saime ühe viimastest kohtadest Marrakechi südalinnas asuvas parklas, kuhu tohib ka matkaautoga ööseks jääda. Pealelõunased tulijad võisid juba suu puhtaks pühkida! 👹 Meist väga lühikese jalutuskäigu kaugusel asuski suur Marrakechi turuplats, mis oli päeval täis maotaltsutajaid, ahve ja mahlaputkasid. Platsist voolavad lõputu labürindina pisikesed turutänavad, kus päeval lisaks turistimassidele…

🐪El Ouatia on piisavalt kõrbes, et ära proovida kaameliliha. Otto arvas esiti, et see on üks barbaarne mõte, sest nad on ju nii nunnud. Aga when in Rome…  Protsess on ikka sama nagu misiganes lihaga – lähed lihuniku juurde ja tellid sobiva portsu. Müüja võttis suure rümba külmikust ja küsis, mis tükki härrased soovivad. Tellisime steiki ja…